Täna tuli tunne mul, et testiks enda peal kah neid naeratuselaineid…
Ilm oli imeline ja päike oli ja ise olin veel eilse Diorisiy ja Jaagu kontserdi mõju sees… niiet tegelikult tuli kõik pigem iseenesest, kui taotlusena.
Aga niimasiis kõndisin ja nautisin ilma ja inimesi… minnes ostma midagi hingelähedast, mille vajalikkusest eile väga selgelt aru sain… ja ega ma siis enam niiväga ei imestanud (vägarõõmustasin aga küll
, kui sain selle just sellisena, nagu olin salamisi lootnud. Aga mis imestama pani, oli punane šokolaadisüda, mille müüja mulle koos pangakaardiga tagasi ulatas… ei mingit selgitust…
lihtsalt naeratas… ja nii ma ei hakanud küsima ka, et miks või mis puhul või misassja… võtsin lihtsalt tänades vastu…:) Aga uudishimu minus jäi veel korra jälgima, et kas neil ongi äkki täna selline päev, kus ostjatele kingitusi tehakse… aga ei olnud… rohkem šokolaadisüdasid ei jagatud…
Niiimasiis õitsesin vaikselt tööle poole tagasi… ja terve teekond oli täidetud armsate ja eriliste, piskeste ja suuremate kingitustega… ning tõepoolest – naeratusi näeb tänavatel ikka, aga nii südamlikke, nagu täna… mitte eriti sageli:)
Ise vaikselt mõtlesin, et huvitav, kas mõni suurem kingitus ka veel tuleb…
ja ahhaa - Tammsaare pargis aga oli üks suurem ja füüsiliselt katsutav – parimate loodusfotode näitus: Täiesti kesetlinna äkki nagu riided kuivama riputatud… ja inimesi oli vaatamas ja seisatamas väga palju…
Mujaoks kõige meelde (ja südamesse) jäävam seal, oli see Remo Savisaare pilt: (see oli ka rahva lemmik)

Padjastki mõnusam . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . … . . . . . Remo Savisaar
*
Ja siis, seal fotopilte nautides, tuli ühe kingituse sisse veel teine, veel rõõmustavam ja veelrohkem käegakatsutav (kallistatav:) kingitus Silva! kellega oli muidugi hästihea eilset kontserditunnetuse kogemust jagada.
Peale seda ma isegi ei oodanud enam midagi… olin lihtsalt oma hea- ja rõõmus Mina ning tänulik… Mõtlesin vaid tänutundes Meeri peale (tänu kellele, ma eile selle asja vajalikkusest aru sain, mida täna ostma läksin) … et kui praegu teada näeks, küll siis kallistaks… ja võtavõijäta… kesse tuleb vastu – Meeri muidugi!:))
Uhhh… niiet kokkuvõttes, ühestküljest – ei midagi erilist… aga siiski – niipalju rõõmu ja tänu sain sellest kogemusest, et kui ise oled endaga harmoonias… on ka maailm su ümber hea ja täis naeratusi… kingitusi… toredaid inimesi… kallistusi… janiiedasi… jaa niii edasii…
Või nagu H.C. Andersen ütles – Parim viis maailmale kasulik olla… on õnnelik olla:)