… kitkus pisut kurvameelselt välja ka viimased ahvileivapuude tõusmed, kuna ta arvas, et kunagi enam ei tule tal siia tagasi pöörduda. Ja kõik need kodused tööd tundusid talle tol hommikul eriti armsatena. Kui ta aga viimast korda lille kastis ja teda klaaskupli alla varju tahtis panna, siis tuli talle himu nutta.
*
5 oktoober 2009 kell 20:22 (elu)
Tags: Amma, angels, friends, gratitude, happy, hugging, love, rose
Suvi… päike… heinamaa… ;)
29 juuni 2009 kell 10:04 (elu)
Tags: gratitude, mutts, rose
. . . . . . . . . . … jeeee SUVEPUHKUS noh!
AmmaKalliralli
7 November 2008 kell 15:44 (elu)
Tags: Amma, gratitude, hugging, love, rose
jajälle muudkui kallistamas
jajälle hommikuni välja
jajälle kõik kohad roosilõhna täis:)
Aitähh Amma
www.amritapuri.org
www.amma.fi
Ülo Mattheus Amma’st ja kallistamisest
Vilsandia
22 oktoober 2008 kell 10:22 (elu)
Tags: friends, heart, nature, outing, rose
Kelle jäljed Vilsandi sadamakail?
Kaks varianti – kas väike Jaantätte või kummikutega valgepõsklagle:)
jäljed
südamlik kivi Vilsandi majaka lähedalt
roosijänku;)
Ja üks isepäine, jubenäljane ja keegieiteakust tulnud kassipoeg, kes pärast siiski oma isepäisusest väsis ja oli nõus terve kontserdi mu süles magama:)
Ja mis peamine – oskas leida (orgunnida:) omale toreda kodu!!
a kes ütles et mulle meeldib, kui mind pildistatakse...
* * * * * * *
ja veel natsa pilte sellest retkestVilsandi ürgsest looduspargist ja Vilsandi saarelt:
Ja muidugi vägasuuuuur aitähh Pärimusmatkade Maarikale,
kes ka kohe ametlikult siukseid hästivahvaid asju korraldab!:)
Meie Sisemine Roos
26 Veebruar 2008 kell 12:23 (elu)
Tags: friendship, heart, love, rose, wisdom
Kord istutas üks mees roosi ja kastis teda hoolsalt
Veidi enne õitsema hakkamist uuris ta roosi lähemalt-
ta nägi õiepunga, mis oli kohe-kohe puhkemas aga nägi ka okkaid…
ja ta arutles omaette – kuidas üldse saaks imeline lill tulla sellisest taimest,
mis on koormatud niipaljude okastega…?
Sellest mõttest kurvastatuna lõpetas ta roosi kastmise.
Ja just enne, kui roos oleks avanenud… lill närbus…
Nii on ka inimestega.
Igas hinges on Roos,
mille istutas Jumalik Olemus keset meie ‘eskimuste okkaid’.
Aga vaadates endasse näevad paljud inimesed vaid okkaid ja vigu.
Oleme sageli meeleheitel, et mittemidagi head ei saa meist tulla.
Ja nii me loobume sellegi kastmisest, mis meis on hea.
Ja nii see hea närtsib üha enam…
*
Sageli me ise ei tunne oma Hinge Roosi ära.
Ja siis on hea, kui meil on kaaslasi, kes aitavad seda näha.
Üks suurimaid kingitusi, mis inimesel on,
on võime mööduda okastest ja leida Roos teises inimeses…
See ongi Armastuse väljendus – nähes inimest ja teades tema vigade okkaid,
siiski ära tunda ta hingesuurus ja aidata tal oma okkad ületada.
Kui me näitame talle tema Roosi, siis suudab ta mööduda oma okastest
Siis puhkeb ta Õide
Siis avab ta neid kümneid ja kümneid kroonlehti, mis on talle antud
Siis hakkab ta lõhnama
Meie kohustus (ja võimalus) siin ilmas ongi aidata teisi, näidates neile nende Roosi.
Siis suudame me jõuda Armastuseni, mida tunneme teineteise suhtes.
Siis puhkeb õide meie Hingeaed:)
YY’
väike prints…
16 jaanuar 2008 kell 23:18 (elu)
Tags: careing, love, rose, wisdom
*
“Hüvasti,” ütles ta roosile.
Aga lill ei vastanud talle.
“Hüvasti,” ütles ta veel kord.
Roos köhatas. Aga see polnud mitte külmetusest.
“Olin rumal”, lausus lill lõpuks. “Anna mulle andeks. Püüa õnnelik olla.”
Etteheidete puudumine üllatas väikest printsi. Ta jäi hämmeldusest seisma, klaaskuppel käes. Ta ei mõistnud seda vaikset õrnust.
“Muidugi, ma ju armastan sind,” ütles roos… “Minu süü läbi ei saanud sa midagi teada. See pole tähtis. Sina aga olid niisama rumal kui minagi. Püüa õnnelik olla… Jäta see klaaskuppel rahule. Ma ei taha seda enam.”
“Aga tuul…?”
“Ega ma olegi nii väga külmetanud… öine jahedus teeb mulle head… olen ju lill…”
“Aga loomad…?”
“Kui tahan liblikaid tundma õppida, tuleb vist paar-kolm röövikut ära kannatada. Mis aga puutub suurtesse loomadesse, siis ei karda ma midagi. Mul on ju küüned.”
Ja ta näitas lihtsameelselt oma nelja okast ja lisas siis:
“Mis sa enam venitad, see läheb juba tüütavaks… otsustasid lahkuda, mine ära.”
Ta ei tahtnud, et väike prints näeks teda nutmas… ta oli ju nii uhke lill…
25 Detsember 2007 kell 12:21 (elu)
Tags: celestial, glory, holy, rose
Üks Roosike on tõusnud,
küll õrna juure seest
kuis vanemad on laulnud
kuis vanemad on laulnud
ta tuli Iisai soost
see kallis lilleke
kesktalvel, külmal ajal
see kallis lilleke
kesktalvel, külmal ajal
ta kasvas ülesse
Me armsast Roosikesest
Jesaja kuulutas
ta sündis puhtast neitsist
ta sündis puhtast neitsist
Mariast Petlemmas
nii oli Isa nõu
kesktalvel, külmal ajal
on näha Isa Au
nii oli Isa nõu
kesktalvel, külmal ajal
on näha Isa Au
