Me võiks ju tõepoolest (ka looduses) olla natukenegi hoolivamad

_mommibeebikalli.jpg
Ligi kuvanustena Viljandimaal orvuks jäänud mõmmibeebid kosuvad Nigula metsloomade taastuskeskuses  ja magavad söögikordade vahepeal oma soojas pesas.
.Foto: Kaja Kübar

Pärnu Postimehes

Mõmmibeebid toibuvad Nigula metsloomade taastuskeskuses

Nigula metsloomade taastuskeskuses kosub kolm Viljandimaal orvuks jäänud karupoega, eeldatavasti sügisel pääsevad mõmmikud iseseisvasse metsaellu.
Riikliku looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni Nigula metsloomade taastuskeskuse juhataja Kaja Kübar ütles, et need on tal sel aastal esimesed hoole alla toodud karupojad.
Eelmisel aastal kosus taastuskeskuses kaks mõmmikut. Neist kuulsaim oli Lääne-Virumaalt kolme ja poole kuu vanusena toodud karutüdruk Pänta, kes pärast seda, kui tema ema pesast hirmutati, jäi orvuks ja sattus suvaliste inimeste juurde. Pänta oli esimene karu, kes elas otse pesast toodutest teistsugustes tingimustes ning võis inimestega kokku puutuda, seepärast oli tema saatus minna metsa asemel eraloomaaeda.

Metsas jahipidajad, eriti just koertega jahimehed, ATV’ga sõitjad               ja metsatöölised peaksid olema ettevaatlikud, sest soe ja märg ilm      ning kevade lähedus on muutnud karude une erguks.

Lõvikalli

Suurde lõvisüdamesse mahub palju armastust
ja tema pehmetesse käppadesse hästipalju kallistust:)

Ah mine metsa

mm.jpg
*
Looduskaamerad

Dolphin Song – Lubadus

Delfiinid… oh meil on teilt veel niiiipalju õppida…

See them play in the moonlight
Watch them dance in the sun
They’re the children of freedom – everyone
As they care for each other
With no question or cause
They deserve to be treasured as a source of love

In their minds there are answers
And in time we will know
What the truth is about all we don’t know
They have no room for hatred
Though they’ve suffered much pain
From the race we call human – who are afraid of love

If I can only help to right a wrong
With my dolphin song
Then I’ll have done what I set out to do
If I can only make one man aware
One person care
Then I’ll have done what I promised you

Let us hope it’s not too late
And that we can amend
All the pain we have suffered on a friend
We were born with our freedom
Oh we were born with the truth
Then why do we abuse it
We could choose – to love… to Love

väike prints…

*

… kitkus pisut kurvameelselt välja ka viimased ahvileivapuude tõusmed, kuna ta arvas, et kunagi enam ei tule tal siia tagasi pöörduda. Ja kõik need kodused tööd tundusid talle tol hommikul eriti armsatena. Kui ta aga viimast korda lille kastis ja teda klaaskupli alla varju tahtis panna, siis tuli talle himu nutta.

printsjaroos.gif
*
“Hüvasti,” ütles ta roosile.

Aga lill ei vastanud talle.

“Hüvasti,” ütles ta veel kord.

Roos köhatas. Aga see polnud mitte külmetusest.

“Olin rumal”, lausus lill lõpuks. “Anna mulle andeks. Püüa õnnelik olla.”

Etteheidete puudumine üllatas väikest printsi. Ta jäi hämmeldusest seisma, klaaskuppel käes. Ta ei mõistnud seda vaikset õrnust.

“Muidugi, ma ju armastan sind,” ütles roos… “Minu süü läbi ei saanud sa midagi teada. See pole tähtis. Sina aga olid niisama rumal kui minagi. Püüa õnnelik olla… Jäta see klaaskuppel rahule. Ma ei taha seda enam.”

“Aga tuul…?”

“Ega ma olegi nii väga külmetanud… öine jahedus teeb mulle head… olen ju lill…”

“Aga loomad…?”

“Kui tahan liblikaid tundma õppida, tuleb vist paar-kolm röövikut ära kannatada. Mis aga puutub suurtesse loomadesse, siis ei karda ma midagi. Mul on ju küüned.”

Ja ta näitas lihtsameelselt oma nelja okast ja lisas siis:

“Mis sa enam venitad, see läheb juba tüütavaks… otsustasid lahkuda, mine ära.”

Ta ei tahtnud, et väike prints näeks teda nutmas…

ta oli ju nii uhke lill…

‘Nagu kass ja koer…’

… ehk kuidas algas üks tõeliselt ilus sõprus

Edaspidiseid lugusid – teineteise ärakaotamisi ja taasleidmisi… rõõmsaid
ja valusamaid,  nagu Elu ikka… leidub päris palju.

Nagunäiteks see –
hästipull kohtumine krepsakalt elurõõmsa Rebasega ;)

*
The adventures of Milo & Otis wikipedias

Filmi vaadates tekkis minulgi kohati küsimusi loomade kohtlemise teemal,
aga Epp Petrone kaudu sain asja selgemaks:

(veel…)

shape of my Heart

*

kaks Südamesulatajat… ;)



Previous Older Entries