Meie Sisemine Roos

*

Kord istutas üks mees roosi ja kastis teda hoolsalt

Veidi enne õitsema hakkamist uuris ta roosi lähemalt-

ta nägi õiepunga, mis oli kohe-kohe puhkemas aga nägi ka okkaid…

ning siis arutles omaette –

kuidas üldse saaks imeline lill tulla sellisest taimest, millel on niipalju okkaid?!

Sellest mõttest kurvastatuna lõpetas ta roosi kastmise.

Ja just enne, kui roos oleks avanenud… lill närbus…

*

Nii on ka inimestega.

Igas on selline Roos,

mille istutas Jumalik Olemus keset meie ‘eskimuste okkaid’.

Aga vaadates endasse näevad paljud inimesed vaid oma okkaid.

Oleme sageli meeleheitel, et mittemidagi head ei saa meist tulla.

Ja nii me loobume sellegi kastmisest, mis meis on hea.

Ja nii see Hea närtsib üha enam…

*

Sageli me ise, ei tunne oma Hinge Roosi ära.

Ja siis on hea, kui meil on kaaslasi, kes aitavad seda näha.

Üks suurimaid kingitusi, mis inimesel on,

on võime mööduda okastest ja leida Roos teises inimeses…

See ongi Armastuse väljendus – nähes inimest ja teades tema vigade okkaid,

siiski ära tunda ta hingesuurus ja näha tema imelist Roosi.

*

Kui me näitame talle tema Roosi, siis suudab ta mööduda oma okastest

Siis puhkeb ta Õide

sydaroos_.jpg

Siis avab ta neid kümneid ja kümneid kroonlehti, mis on talle antud

Siis hakkab ta lõhnama

Meie vastutus ja võimalus siin ilmas ongi aidata teisi, näidates neile nende Roosi.

Siis suudame jõuda Armastuseni, mida tunneme teineteise suhtes.

Siis puhkeb õide meie Hingeaed.

YY

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: