Juuspeened keeled…

Urmas Alender/Ott Arder

lihtsalt niiiihea on…

 

On vahel tuttav tunne hoopis võõras paigas
Ja võõras puhuti näib tuttav paik
On peidus kõigis meis üks salajane laegas
Ei teagi, mis seal sees on peidus kõik

Kui vahel kummaline tühjus täidab hinge
Suur tühjus, millel rusub raske kaal..
Veab mööda lõtvu meeli poognaid painav pinge
Pea märkamatult hävib tasakaal

Siis lõhn või hääl, mis näis, et unund ammu
Su hetkeks jälle enesega viib
Kesk valgusi ja värve seades sammu
Taas usu, pole murtud veel su tiib

Juuspeened keeled..
Juuspeened keeled, mis ei katke
Mis ei lähe iial häälest
Meis helisevad õrnalt..
Meis helisevad õrnalt..
Meis helisevad õrnalt edasi

Neid tahan kuulda..
Neid tahan kuulda, nendel mängiks
Aga viis on võetud meelest
Ehk antakse see ükskord..
Ehk antakse see ükskord..
Ehk antakse see ükskord tagasi

Siis lõhn või hääl, mis näis, et unund ammu
Su hetkeks jälle enesega viib
Kesk valgusi ja värve seades sammu
Taas usu, pole murtud veel su tiib

Juuspeened keeled..
Juuspeened keeled, mis ei katke
Ja mis ei lähe iial häälest
Meis helisevad õrnalt..
Meis helisevad õrnalt..
Meis helisevad õrnalt edasi …

 

* * *

ja Hingelinnu variant:)